Tuesday, June 28, 2011

Saun kui selline

Puude vilus, otse 1,5 seinaga väljakäigu ja kinnikasvanud tiigi lähistel asub kuulsusrikas saun.
See on maailmas ainulaadne -- pealtnäha soome saun, küttes suitsusaun ja sees olles aurusaun. Keegi ei tea miks, aga nii see on.
Saunal on omad tujud -- teinekord möödub kogu õhtu saunas, samas on kordi, mil nelja tunni järel saadakse vaid üks leil.
Viimati, kui Puuko ja Mörkö sauna kütsid, oli kerisel kõht tühi. Kogu valatud vesi voolas kerisekivide vahele väljutades ainult pahmaka auru ja ühe leili.

Nimetatud saun oli olemas juba enne Puukot ja Mörköt. Selle sünnivalud on teadmata.
Kolhoosiajal täitis saun ka praktilisemat ülesannet. Nimelt mulksus eesruumis stabiilselt puskariaparaat ehk lustikummut...

Uus elu anti saunale mullu suvel, kui suudeti aastate järel taas murda lahti uks ning tajuti tajumatut hulka ajaloolist prügi. Leiutati uus füüsikaline sügavus-aeg-ruumi-ühik mine perse minutis.
Sauna ette kaevikusse tekitati jaanitulease.
Esimest korda kui Puuko ja Mörkö nägid neegrinaise pilti, kinnitasid nad selle eesruumi seinale
Leiliruum on akendeta, et perverdi pilk ei ulatuks ja vaenlase käsi ei kabistaks.



Tuesday, June 21, 2011

Uue suve algus


Esimesel õhtul tekkis idee kirjutada välja õhtu kandvamad tsitaadid ning ühtlasi dokumenteerida esimest suveõhtut. (Puuko ja Mörkö tarbisid mõõdutult vägijooki)

 „Pane tuli kustu, mis ta lärmab siin, segab liiklust!“

Ja äkki sündis päeva toost:
-          „Petsi mälestuseks!“
-          „Kas ta on surnud?“
-          „Ma ei tea …“

„Kas see on normaalne, kui tekib boner juba SMS-i kirjutades?“

Munga kirsipisar ja Nunna ploomitilk. (Arutleti, kas Munga Kirsipisara seerias võiks veel veine leiduda)

Ossetoober.

-          „Kuule, mul on boner jälle!“
-          „Näha on jah“ (sarkastiliselt)

20:10 vaadati Beavist ja Buttheadi ning mõisteti, et ollakse samasugused.

Peale kaht tundi jõuti arusaamale, et täna juuakse kasti ennast. Nii arvas ka Mörkö peer.

20:30 otsustati mekkida teistkordselt elus kassitoitu (Whiskas).
Valmistati ette eksklusiivne helifail, mis pidi seda edasi kandma järeltulevatele põlvedele, kuid päraku Puuko rüperaal teeskles orgasmi ega allunud tahtele ning heli jäi salvestamata.
Lõhn: meeldivalt võigas. Kuid tuleb tunnistada, et on söödud konserve, mis lõhnavad tunduvalt halvemini.
Maitse: meeliülendavalt halb. Kondid + leib + umbmäärane sidekude.
Välja ei sülitatud, söödi viisakalt kahvlitäis lõpuni.
Edasi ei manustatud … veel.

21:09   - „On tunda kerget joovet.“

21:15 – 21:30 Söödi jälle kassitoitu, sel korral krõbinaid. Vasak kõlar tagus üle.

21:50 Mörkö ütles tahtmatult „Mjäu“.

„Mina olengi Fukushima“ (Mörkö)

-          „Kas sul Nuude tuju pole?“
-          „ Muidugi on, oota!“
-          „See on ju Pihlap.“
-          „Nojah…“

23:05  Puuko lubas adopteerida neegri.

23:11 „Me ei ole normaalsed“ Ja toimus isamaaline laulupidu.

23:19 Mörkö äkitsi langes näoli vastu põrandat. Puuko talitsematu naer …

23:30 Otsustati kassitoit kassile anda. (See tähendab ½ , mis 300 grammist alles oli).

23:45 Puuko tõi lauale viinatilga ja rabarbrikoogi.
Ühtlasi hetk, kus mõlema jauramine tundub veider.

23:49 Puuko alustas totaalse viinahävitusega, sest Mörkö taandus.

„Viin ei ole ikka õlu“ (Puuko)

Mörköl on Mel Gibsoniga ühel kuupäeval sünnipäev.

1:43 Koos on leitud tee absoluutse Tõeni ja sõpruseni!!!

02:06 Puuko ja Mörkö vaatasid õhtu lõpetuseks pornot.



HOMMIK

11:21 Tuppa on tekkinud Mörkö pohmakakookon. Puuko vaid naerab kõige üle.

11:38 Meenub Puukole, et Mörkö hävitas hellalt vähemalt ühe viinapitsi.

„Ega palja käega kirvest ei murra“ (Hillar Kohv)

13:10 Puuko arvutist kostunud funkmuusika ajas Mörkö oksele.

13:18 Mörkö esines avaldusega, et tema nibu on kokku tõmmanud.

Mõttekäigud, mis hõlmavad eneses teoreetilisi naisi, voodit ja pohmaokset.

13:34 Mörkö kaalub padjaga vahikorda astumist.

13:56 Puuko telefoneerib lavastajale. Mörkö: „ Kas see on see noormees, kes kasvuhoones töötab ja kellelt tasuta sai?“

„Pea on inimese kõige suurem varandus,
Seepärast kulub ära üks väike peaparandus“ (rahvalik)

Semiootiline ilmaanalüüs voodist. Räästad tilguvad, on vist vihma oodata.

„Meenub üks video, mis on kõige rõvedam üldse, mida näinud olen. Sina saatsid ju selle!“



Friday, June 3, 2011

Meie Tont

Ja juba kostub mäe alt punnvõrri turbohääli. Kes võiks küll olla see kauge külaline, võite küsida...
Pole kahtlust - maandumas on Tont.

Noormees on taas esinduslikus ülikonnas - persetnäinud dressipüksid ja igavene pusa, mille krooniks tuules lehviv juuksesalk, kuulus vabaduse tukk.
Kaasas on tal mõistagi kohalik rahvusjook - igihaljas Tondi koduõlu. Kesvamärjuke, mis on maitselt pehme ja kodune kui äsjapöetud lambanahk, mõjult aga salakaval ja ootamatu kui kohalik konstaabel.

Olles kuulanud ära poole tunni jagu kolmekümne aasta taguseid nalju ja pajatusi, palutakse tuua anum, jagamaks noorte kolleegidega eluvett, mis niidab paremini kui vaese mehe niiduk. Mörkö ja Puuko on kogenud joogi toimet vaid korra. See oli piisav, meenutamaks seda hea sõnaga ka kaks suve hiljem.

Jääb üle vaid loota, et  koduõlu on valminud ka selleks suveks ning on endiselt sama mahe ja vedel, kui ennemuistsel aal.
Las jääda kõik, mis hea, ei siis lõpe ka laulud eal...


Fotol seltsimees Tont (üleval paremal) vabast Ameerikast saabunud diplomaatilistele väliskülalistele oma kurikuulsat ülesoolatud grõllšašlõkki pakkumas.